Juhtkiri Euroopa ettevalmistamine muutuvaks kliimaks

Möödunud suvi oli kuumim suvi kogu maailmas seni registreeritutest ja kuumuselt viies Euroopas. ELi metsa- või maastikutulekahjudes on tänavu seni põlenud üle 468 000 hektari, millest paljud tulekahjud mõjutasid turismisihtkohti lõunas ja kahjustasid kohalikku majandust. Pärast pikka aega kestnud suurt kuumust ja põuda said Rhodosel ja Korful mõne tunniga rängalt kannatada kogukonnad tervikuna ja nende elatusvahendid.

Kannatas ka loodus. Üle 40% sel aastal põlenud alast olid Natura 2000 piirkonnad, mõjutades neist ökosüsteemidest sõltuvaid elupaiku ja liike. Kuumalained langesid kokku paduvihmade ja äkktulvadega Bulgaarias, Kreekas, Sloveenias ja Türgis, mis tõi kaasa inimelude kaotuse ja suure majandusliku kahju. Viimase 42 aasta jooksul ulatusid äärmuslike ilmastiku- ja kliimatingimuste põhjustatud majanduslikud kahjud kokku vähemalt 560 miljardi euroni, kusjuures 2021. ja 2022. aastal ületasid kahjud 50 miljardit eurot aastas. Sarnaseid kahjuhinnanguid võib oodata ka 2023. aastal.

Aasta-aastalt üllatab meid nende sündmuste suurenev raskus ja kurvastab nende põhjustatud kahjude ulatus. Need äärmuslikud ilmastikunähtused ei tohiks meid siiski enam üllatada. Kahjuks elame praegu kliimastsenaariumis, mille eest teadlased on hoiatanud aastakümneid.

Uus reaalsus: kuumem, kuivem, vihmasem…

Suve alguses avaldasime veebitoote „Suvine ekstreemne ilm muutuvas kliimas: kas Euroopa on valmis?“, mis käsitleb põhjalikult peamisi suviseid ekstreemseid ilmastikunähtusi, mis on üha enam mõjutanud Euroopa elanikkonda, majandust ja loodust. Kasutajad saavad uurida interaktiivseid kaarte ja graafikuid, et leida teavet kuumalainete, üleujutuste, metsa- või maastikutulekahjude ning kliimatundlike haiguste, näiteks denguepalaviku kohta. Lisaks varasemate sündmuste mõju hindamisele esitatakse tootes tulevikuväljavaade, mis põhineb uusimatel teaduslikel teadmistel.

Sõnum on selge: suved toovad prognoosi kohaselt kaasa rohkem, tugevamaid ja pikemaid kuumalaineid, sagedasemaid ja äärmuslikumaid üleujutusi, samuti raskemaid põudasid ning metsa- või maastikutulekahjusid ja kliimatundlike haiguste sagenemist. Nagu Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ütles oma ELi olukorda käsitlevas kõnes sel nädalal Euroopa rohelise kokkuleppe teemal: „See on keeva planeedi reaalsus.“

Euroopa võtab juba praegu meetmeid kliimamuutustega kohanemiseks, kuid meie analüüs toob esile valdkonnad, kus on vaja võtta kiireloomulisi ja täiendavaid meetmeid. Peame minimeerima kliimamuutuste mõju ühiskonnale ja majandusele ning meil on palju probleeme, millega peame tegelema. Kuidas saame raskete kuumalainete eest paremini kaitsta kõige haavatavamaid inimesi, näiteks eakaid? Kuidas saame valmistada ette linnu kaitseks üleujutuste, kuumalainete või põua eest?

Teame, et ka põllumajandus vajab kohandamist. Kuidas saame tagada, et põllumajandus tagab põllumajandustootjatele jätkuvalt toidu ja stabiilse sissetuleku, aidates samal ajal kaasa Euroopa kestlikkuseesmärkide saavutamisele? Kuidas saab ühiskond valmistuda selleks uueks reaalsuseks?

Ühiskonna valmisolek

Kliimamuutuste mõju ja ühiskonna valmisoleku tase on Euroopas väga erinev. Meetmed, mida kogukonnad peavad võtma, peavad arvestama kohalike probleemide ja kättesaadavate ressurssidega. Euroopa ettevalmistamisel on oluline roll teadmistel. Euroopa kliimamuutustega kohandamise platvorm Climate-ADAPT pakub rohkem kui 100 juhtumiuuringut ja näiteid võimalikest kohandamisvõimalustest ning vahendeid, mis toetavad kohandamise kavandamist.

EEA toetab kohandamispoliitikat ja selle rakendamist Euroopas mitmete näitajate ja hinnangute abil, sealhulgas Euroopa kliimariski hindamine, mille avaldame järgmise aasta alguses. Sellega hinnatakse kliimamuutuste praegust ning tulevast mõju ja riske, mis on seotud keskkonna, majanduse ja laiema ühiskonnaga Euroopas.

Kohandamismeetmed peavad käima käsikäes vajadusega vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid drastiliselt ja kiiresti. Neid pingutusi tuleb täiendada sama ambitsioonikate meetmetega, et võidelda reostuse, bioloogilise mitmekesisuse vähenemise ja kestmatu ressursikasutusega. Meetmed tuleb võtta õiglasel viisil, tagades, et meie ühiskonna kõige ebasoodsamas olukorras olevaid inimesi ei jäetaks kõrvale.

Euroopa roheline kokkulepe pakub terviklikku ja sidusat poliitikaraamistikku meetmete võtmiseks kõigis neis valdkondades. Rohelise kokkuleppe rakendamine on Euroopa üldise ühiskondliku vastupanuvõime tugevdamiseks ülioluline. EEAs oleme koos oma võrgustikuga Eionet täielikult pühendunud Euroopa rohelise kokkuleppe rakendamise toetamiseks vajalike andmete ja teadmiste esitamisele.