Vestlus – tegelemine kliimamuutuste lahendustega: kohanemisel on võtmeroll

Mis rolli saavad linnad täita, et kodanikke paremini kaitsta ja vastupanuvõimet suurendada?

Ine:

Linnadel on oluline roll peale linnaelanike kaitse ka üldise, pikaajalise kliimamuutustele vastupidavuse ja keskkonnakestlikkuse tagamisel. Kliimamuutuse, bioloogilise mitmekesisuse vähenemise ja reostuse kolmekordne kriis on omavahel seotud ja tugevdavad üksteist ning nende mõju süveneb veelgi tihedalt hoonestatud ja tihedalt asustatud linnapiirkondades.

Et üha rohkem inimesi elab linnapiirkondades, on linnadel kohustus ja vajadus tegutseda, kuid neil on ka võimekus olla tõelised muutuste edasiviijad. Linnadel võivad olla ambitsioonikamad kliimaeesmärgid kui riikidel ning 51% Euroopa suurlinnadest on nüüdseks koostanud spetsiaalsed kohalikud kliimameetmete kavad, millel on ka selged kohanemise eesmärgid. 

Linnad saavad kohandada kohanemisprojekte konkreetsetele kohalikele kliimamõjudele ning võtta arvesse kohalikke vajadusi, tundlikkust ja kultuuri. Kogukonna osalemist peetakse ka eduka kohanemise üheks peamiseks võimaldajaks ning see on juhtimistasand, kus seda kõige paremini teha. Euroopa linnadel on väga erinevad taustad, võimed ja kogemused ning nad on kohanemisvalmiduse eri etappides, kuid enamik neist juba võtab mingis vormis meetmeid.

Kas oskate nimetada häid näiteid linnakeskkonna kohandamise projektidest?

Kohanemispoliitika ja -meetmete eesmärk on suurendada kliimamuutustele vastupanu võimet. Linnapiirkondades võivad meetmed olla näiteks need, kuidas suurendada liigse vihmavee imbumist pinnasesse, tagada jahutamine, vältida ehitamist suure riskiga piirkondades või elanikkonna teavitamiseks ning kindlustusmeetmete ja sotsiaalsete tugivõrgustike pakkumiseks. Head näited kohanemisprojektide kohta pärinevad tavaliselt linnadest, kus kohanemisele on tagatud püsiv poliitiline toetus ja rahastamine ning kus kogukond on tugevalt kaasatud.

Poznanis (Poola) muudab loodusliku mänguväljaku projekt mänguväljakud multifunktsionaalseteks rohealadeks, mis on avalikkusele avatud ja keskenduvad keskkonnaharidusele ja teadlikkuse tõstmisele looduse tähtsusest. Sarnaselt projektile OASIS Pariisis võimaldab see avada avalikkusele täiendavaid rohealasid, mis annaksid kuumalainete ajal varju. Veel üks näide on Gentis (Belgia), kus juba praegu piiratakse uute hoonete ehitamist nn netonullväärtuse nõudega, nii et uue hoone heakskiitmise korral tuleb sellega võrdne linnapiirkond haljastada või ümber kujundada rohealaks.

Kas nendest projektidest piisab kasvavate kliimariskide tingimustes kahjude vähendamiseks?

Kahjuks ei, kuigi need on väga olulised kohalikul tasandil, on neil vaid piiratud mõju, kui neid ei laiendata ega süvalaiendata massiliselt. Kõigepealt tuleb teha kõik võimalik, et täita kliimamuutuste leevendamise eesmärke, mis on seotud meie praeguste kestmatute tarbimis- ja tootmismudelite ümberkujundamisega. Kui seda ei tehta, ületavad kliimamõjud tulevikus kaugelt kõike, mida saab hallata kohanemismeetmetega.

Näiteks 91% linnade kohanemiskavades on mingis vormis looduspõhiseid lahendusi, tunnustades linnade rohe- ja sinialade paljusid kaasnevaid eeliseid. Praeguste ja eeldatavate tulevaste kliimamõjude ulatuse tõttu ei piisa aga tõenäoliselt ainult nendest meetmetest, et vähendada negatiivseid mõjusid oluliselt, isegi mitte kohalikul tasandil. Neid tuleb veel kombineerida füüsilise taristuga, samuti tõhusate varajase hoiatamise süsteemide ning juhtimis- ja majandusmeetmetega.

Kohanemine võib aidata vähendada kohalikku haavatavust, kuid praegune meetmete kasutuselevõtu määr ei ole piisav. Kuigi Euroopas tunnustatakse üha enam kohanemise tähtsust, tuleb see siiski võtta omaks kõigis sektorites ja kõigil valitsemistasanditel, et valmistada meie ühiskonnad ette praeguste ja tulevaste kliimamõjudega toimetulekuks. Kodanike rühmade ja erasektori kaasamine ulatuslikumate investeeringute võimaldamisse kohanemisprojektidesse ja nende haldamisse võib olla väga oluline. Kohanemisvajaduste süvalaiendamine, eriti kõige enam mõjutatud sektorites, nagu vesi ja tervishoid, on samuti oluline edasine samm. 

Miks peaksime muretsema kliimariskide pärast, mida avaldavad meie tervisele üleujutused, põuad ja vee kvaliteet? 

Aleksandra:

Meie ühiskond on väga palju avatud sellistele kliimariskidele nagu üleujutused, veepuudus ja vee halb kvaliteet. Üks kaheksandik eurooplasi elab praegu võimalikes jõeüleujutuspiirkondades. Kuigi paljudes neist piirkondadest on olemas tulvatõrjerajatised, on nende pakutava ohutuse tase erinev. Üleujutused põhjustavad peale surmajuhtumite (viimase nelja aastakümne jooksul on üleujutuste tõttu otseselt hukkunud ligikaudu 5600 inimest) ja vigastuste kannatanutele ka stressi, mille tulemuseks on sageli posttraumaatiline stressihäire ja pikaajalised vaimse tervise tagajärjed, näiteks depressioon.

Üleujutused võivad samuti põhjustada reostust: peaaegu 15% Euroopa tööstusrajatistest asuvad jõgede ääres võimalikes üleujutuspiirkondades. Hinnanguliselt 650 000 kombineeritud kanalisatsiooni ülevoolu kogu Euroopas halvendab vee kvaliteeti pärast tugevaid vihmasadusid.

Samal ajal mõjutab pidev veepuudus juba 30% Lõuna-Euroopa elanikest. Veepiirangud ja -tarbimise piiramine, mis mõnes piirkonnas juba kehtivad, ning vältimatu hinnatõus varude vähenedes võivad mõjutada vaesemate või suuremate majapidamiste võimet rahuldada oma hügieenivajadusi. Pikaajaline kuivus ja kuumus soodustavad ka metsa- ja maastikupõlengute levikut, peamiselt Lõuna-Euroopas, aga üha enam ka muudes piirkondades. Metsa- ja maastikupõlengud ei kujuta endast mitte ainult otsest ohtu tervisele; kokkupuutel metsa- ja maastikupõlengute suitsus sisalduvate kahjulike kemikaalidega on nii ägedad kui ka pikaajalised tervisemõjud.

Samuti on ohus suplus- ja joogivee kvaliteet, kuigi see on üldiselt väga hea. Õhu- ja veetemperatuuri tõus soodustab patogeenide kasvamist, suurendades veega levivate haiguste riski. Veevoolu vähenemine kuivadel perioodidel põhjustab suuremat saasteainete ja ravimite kontsentratsiooni, mis nõuab kulukat reoveepuhastust. Lisaks võib kuivade ja kuumade perioodide ajal sinivetikate vohamine toitaineterikkas vees kahjustada vee kvaliteeti.

Kas see on suurenev probleem?

Jah. Kliimamuutused toimuvad siin ja praegu. Sadememustrid muutuvad ja prognoositakse, et see jätkub ning väga rohked sademed, mis on üleujutuste peamine põhjus, muutuvad kogu Euroopas üha tõenäolisemaks. Merevee tase tõuseb enamikul Euroopa rannikutel, suurendades rannikualade üleujutuste ulatust ja suurendades soolase vee põhjaveekihtidesse sissetungi riski. Põuad ning metsa- ja maastikupõlengute risk suurenevad tulevikus enamikus Euroopa piirkondades, eriti Lõuna-Euroopas.

Samal ajal panevad praegused arengumustrid üha rohkem inimesi ohtu – aastatel 2011–2021 kolis võimalikele üleujutusohtlikele aladele üle 900 000 inimese! Põuad suurendavad tõenäoliselt põllumajanduse, tööstuse ja ühisveevärgi konkurentsi nappide veevarude pärast.

Euroopa eri piirkondades on tekkimas mitmesuguseid riske. Lõuna- ja Ida-Euroopas on üha suurem Lääne-Niiluse entsefaliidi puhangute risk, mis tuleneb sademete hulga muutumisest, mis on soodne viirust kandavatele sääskedele ning muudab viiruse edasikandumise loomade ja inimeste vahel tõenäolisemaks. Kõrgest veetemperatuurist tingitud suurenevate nakkushaiguste hulka kuulub vibrioos, mis tekib kokkupuutel Vibrio bakteritega soojas, väikese soolasisaldusega vees, eelkõige Läänemere ja Põhjamere rannikul.

Muud uued riskid inimeste tervisele hõlmavad kemikaalide ja võimalik et patogeenide liikumist igikeltsa sulamise tõttu Põhja-Euroopas ningCiguatera-kalamürgistust Kanaari saarte, Madeira ja Vahemere lääneosa ümbruses.

Mis on peamised meetmed, mida võtta edasiste tervisemõjude vältimiseks?

Üleujutustest, veepuudusest ja vee kvaliteedi halvenemisest tulenevate terviseriskide tõhus ennetamine kliimamuutuse tingimustes nõuab mitmete osapoolte tegevust. Mõne näitena peab tervishoiusektor olema paremini valmis tegelema kliimaprobleemidega tulevikus, näiteks tervishoiuasutuste suurem vastupidavus ekstreemsetele ilmastikunähtustele; tervishoiutöötajate parem haridus ja koolitus; valmisolek tulla toime suurema nõudlusega tervishoiuteenuste järele, mis tuleneb vigastustest, nakkushaiguste või vaimse tervise probleemide sagenemisest.

Lisaks tervishoiusektorile on keskse tähtsusega kliimateadlik ruumiline planeerimine ja vastupidavad hoonestatud keskkonnad, et vähendada inimeste kokkupuudet veega seotud riskidega muutuvas kliimas. Peaksime vältima uut või edasist arengut riskipiirkondades ning rakendama looduspõhiseid lahendusi, nagu ehitatud märgalad või kestlikud kuivendussüsteemid, mis toetavad looduslikku veeringlust. Samuti peaksime prioriseerima hoonete projekteerimist, et tagada nende vastupidavus üleujutustele, tulekahjudele ja põudadele. Pikemas perspektiivis võib kaaluda ümberpaigutamist üleujutusaladest, metsa- ja maastikupõlengute piirkondadest ja veepuudusega kohtadest eemale.

Kuidas töötab Euroopa kliima- ja tervisevaatluskeskus kliimamuutustega kohanemise parandamiseks?

Eline:

Euroopa kliima- ja tervisevaatluskeskus parandab meie teadmisi terviseohtudest, mida põhjustavad kliimamuutused ja võimalik sekkumine nendele reageerimiseks, mille lõppeesmärk on kaitsta Euroopa elanikkonna tervist ja muuta Euroopa tervishoiusüsteem vastupidavamaks. Seda tehakse, muutes kliima ja tervise vahelise koostoime teadmised, andmed ja vahendi kergesti kättesaadavaks.

Vaatluskeskuse portaalis saavad meie sidusrühmad leida tõendeid näiteks kuumuse, põua ja üleujutuste, aga ka vähem ilmsete kliimast tingitud ohtude, nagu maalihked või nakkushaigused, põhjustatud terviseohtude kohta. Andmepõhised näitajad võimaldavad meil jälgida, kuidas kliimamuutused meie tervist ähvardavad, haavatavaks muudavad või mõjutavad. 

Lisaks pakub portaal efektiivset reageerimist võimaldavat teavet, näiteks õhusaasteainete või õietolmu prognoose, kaarte, mis visualiseerivad terviseriske, näiteks koolide või haiglate asukohta üleujutusriski piirkondades, ning juhtumiuuringuid rakendatud terviseriskidele reageerimise kohta. Need ressursid võivad inspireerida kliimameetmeid ning aidata valmistuda terviseriskideks ja neile reageerida. Lisaks sellele, et vaatluskeskus pakub portaalis juurdepääsu kõigile nendele ressurssidele, edendab see ka koostööd ja teadmiste vahetamist asjaomaste osalejate vahel, kellel on roll Euroopa vastupanuvõime suurendamisel kliimaga seotud tervisemõjude vastu.

Kuidas toimib vaatluskeskus praktikas?

Vaatluskeskus on mitmete selliste rahvusvaheliste organisatsioonide partnerlus, millel on eksperditeadmised ja huvi kliima ja/või tervise vastu, mis kõik aitavad kaasa teadmiste arendamisele ja kättesaadavaks tegemisele kliima- ja terviseriskide ja vastumeetmete kohta. EEA haldab vaatluskeskuse partnerlust koos Euroopa Komisjoniga. Kõik partnerid töötavad selle nimel, et saavutada eesmärgid, mis sisalduvad ühiselt kokku lepitud kaks korda aastas koostatavates töökavades, mille tulemused pidevalt täiendavad vaatluskeskuse portaali.

Lisaks avaldab EEA korrapäraselt aruandeid, mis tuginevad portaalis sisalduvatele teadmistele, näiteks hiljutine aruanne, mis koondab ülevaate sellest, kuidas reageerida üleujutustest, põudadest ja vee kvaliteedist tulenevatele riskidele.

Kuidas on vaatluskeskus aidanud parendada kohanemist ja vastupanuvõimet?

Vaatluskeskuse ressursid võimaldavad kasutajatel seirata peamisi kliimaga seotud terviseriske ja -mõjusid ning inspireerida oma kliimameetmeid tõhusate ja kaasavate sekkumismeetmete näidete abil. Vaatluskeskusel on oluline roll ka kliima- ja terviseküsimuste alase teadlikkuse suurendamisel ning see suurendab Euroopa tervishoiukogukonna ja muude sidusrühmade kliimateadmisi ja kaasab neid paremini kliimamuutustega kohanemisega seotud otsuste tegemisse.

Vaatluskeskuse tegevuse põhjal saavad poliitikakujundajad kliimamuutustega kohanemist süstemaatilisemalt ja järjepidevamalt integreerida riiklikesse ja piirkondlikesse tervishoiupoliitikatesse ja -süsteemidesse ning avaliku sektori asutused saavad kliimaga seotud terviseohte õigeaegselt paremini prognoosida ja ennetada.

Mis aruandeid kavatseb EEA selles valdkonnas tulevikus koostada?

Aleksandra:

Üks valdkond, mis ilmneb tugevalt kohandamistööst, mis keskendub linnaprobleemidele ja tervisele, ning laiemalt ka programmist Euroopa kliimaohu hindamine, on kliimamuutuste mõju ebavõrdsus meie ühiskonna eri osadele ja vajadus võrdsete lahenduste järele, arvestades olemasolevat ebavõrdsust, et tagada kõigile võrdsed võimalused ja tulemused.

Tunnistades õiglase vastupanuvõime tähtsust, avaldab EEA 2025. aastal sellele teemale keskenduva aruande. Tervise seisukohast kujundavad EEA, Euroopa Komisjon ja muud partnerid praegu Euroopa kliima- ja tervisevaatluskeskuse töökava aastateks 2025–2026, milles määratakse kindlaks teemad, millele keskenduda.

Samuti kuuleme oma sidusrühmadelt, et vaatluskeskuse portaalis kogutud teavet ja teadmisi tuleks paremini levitada riikliku ja piirkondliku tasandi otsustajatele ning Euroopa riikide tervishoiutöötajatele. Seega kavatseme lähitulevikus keskenduda sellele, et teadmised jõuaksid peamiste osalejateni, aidates kaasa suutlikkuse suurendamisele kliima ja tervise põhjusliku seose valdkonnas.

Ine:

Jätkame kohanemisega seotud oluliste pingutuste seiramist, hindamist ja esiletõstmist piirkondlikul tasandil, ajakohastades neid pidevalt EEA platvormil Climate-ADAPT. Samuti keskendume tulevikus regulaarsematele lühikestele infotundidele.

Selles aruandes esitatud ühtne sõnum oli vajadus rohkem toetada väiksemaid omavalitsusi, kellel võib kohandamismeetmete võtmiseks olla vähem rahalisi ja tehnilisi ressursse. Peatses ülevaates uuritakse, kuidas saaks neid omavalitsusüksusi paremini toetada, ka ELi tasandil.