Õhusaaste tase on kogu Euroopas ikka liiga kõrge ja see on jätkuvalt suurim keskkonnast tulenev terviserisk Õhusaaste Euroopas on ikka tunduvalt kõrgem kui Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) soovitatud tase ning see ohustab oluliselt meie tervist. Täna avaldatud Euroopa Keskkonnaameti (EEA) uusima õhukvaliteedi hinnangu kohaselt oleks ELis saanud vältida 253 000 surmajuhtumit, kui tahkete peenosakeste kontsentratsioon vastaks WHO soovitustele. Uute tervisemõju hinnangute kohaselt põhjustab või süvendab kokkupuude õhusaastega teatud haigusi, nt kopsuvähk, südamehaigused, astma ja diabeet.
Euroopa ei ole valmis kiiresti suurenevateks kliimariskideks Euroopa on maailma kõige kiiremini soojenev maailmajagu ning kliimariskid ohustavad tema energiajulgeolekut ja toiduga kindlustatust, ökosüsteeme, taristut, veevarusid, finantsstabiilsust ja inimeste tervist. Täna avaldatud Euroopa Keskkonnaameti (EEA) hinnangu kohaselt on paljud neist riskidest juba saavutanud kriitilise taseme ja võivad muutuda katastroofiliseks, kui ei tegutseta kiiresti ja otsustavalt.
Vestlus – EEA uurib üldsuse kokkupuudet bisfenool A-ga Paljudes plastist ja metallist toidupakendites ja muudes tarbekaupades kasutatava sünteetilise kemikaali bisfenool A (BPA) kasutamine ja sellega kokkupuude valmistab paljudele inimestele kogu Euroopas üha suuremat muret. Arutasime Magnus Løfstedti, EEA kemikaali-, keskkonna- ja terviseeksperdiga hiljuti avaldatud EEA ülevaadet bisfenool A põhjustatud riskide kohta.
Juhtkiri Euroopa ettevalmistamine muutuvaks kliimaks Alates metsa- või maastikutulekahjudest kuni katastroofiliste üleujutusteni kogu Lõuna-Euroopas jääb 2023. aasta suvi meelde äärmuslike ilmastikutingimuste poolest. Kui valmis oleme sellisteks nähtusteks ja nende mõjuks? Pidevad kuumalained, mis mõjutavad miljoneid eurooplasi kogu maailmajaos, ning metsa- või maastikutulekahjud ja äkktulvad, mis mõjutavad paljusid kogukondi, nõuavad veelgi ambitsioonikamaid meetmeid uueks reaalsuseks ettevalmistumiseks, kiirendades samal ajal üleminekut kestlikkusele.
Saaste vähendamine vähendaks oluliselt südameinfarkte ja insulte Euroopas Teaduslikud tõendid näitavad, et keskkonnariskid põhjustavad suure osa südame-veresoonkonna haigustest, mis on kõige levinum surma põhjus Euroopas. Täna avaldatud Euroopa Keskkonnaameti (EEA) analüüsis antakse ülevaade keskkonna ja südame-veresoonkonna haiguste vahelisest seosest ning rõhutatakse, et saaste, äärmuslike temperatuuride ja muude keskkonnariskide käsitlemine on kulutõhus viis haigustest, sealhulgas südameinfarktist ja insuldist tuleneva koormuse vähendamiseks.
Üldsuse kokkupuude laialdaselt kasutatava bisfenool A-ga ületab tervisele ohutu lubatud taseme Ajakohastatud uuringuandmete kohaselt ületab elanikkonna kokkupuude sünteetilise kemikaaliga bisfenool A (BPA), mida kasutatakse Euroopas peaaegu kõiges, sh plastist ja metallist toidupakendites ja korduvkasutatavates veepudelites ning joogiveetorudes, tervisele ohutut lubatud taset oluliselt. Täna avaldatud Euroopa Keskkonnaameti (EEA) teabelehes öeldakse, et see võib ohustada miljonite inimeste tervist.
Kiiresti on vaja kaalutleda, kuidas kasutada biomassi Euroopas kõige paremini ELis on üha rohkem üksteisega konkureerivaid vajadusi, kuidas kasutada biomassi biopõhiste toodete jaoks, näiteks ehituses, energeetikas, transpordis, mööbli- ja tekstiilitööstuses, kuid ka seda mitte kasutada looduskaitse ja süsinikdioksiidi sidumise tõttu. Täna avaldatud Euroopa Keskkonnaameti (EEA) aruandes rõhutatakse, et biomassi kasutusalasid on vaja kiiresti prioriseerida, sest Euroopa roheleppes on biomassi jaoks ette nähtud eri rollid ja biomassi pakkumine võib tulevikus väheneda.
Eelmisel aastal vähenesid kasvuhoonegaaside heitkogused ELis Euroopa Keskkonnaameti (EEA) täna avaldatud uue aruande „Trendid ja prognoosid“ hinnangute kohaselt vähenesid kasvuhoonegaaside heitkogused eelmisel aastal võrreldes 2021. aasta tasemega kogu Euroopa Liidus 2% võrra. Vaatamata saavutustele heitkoguste vähendamisel, taastuvenergias ja energiatõhususes hoiatatakse aruandes siiski, et ELi ambitsioonikate kliima- ja energiaeesmärkide saavutamiseks on vaja tegevust ruttu kiirendada.
ELis on vaja teha rohkem, et vähendada keemiliste pestitsiidide mõju Kuigi mõnes ELi liikmesriigis on pestitsiidide kasutamine vähenemas, on pestitsiidisaaste endiselt suur oht inimtervisele ja keskkonnale, selgub täna avaldatud Euroopa Keskkonnaameti (EEA) teabekirjast. On vaja veel palju teha, et parandada olukorda ja saavutada ELi nullsaaste eesmärgid ning vähendada keemiliste ja ohtlikumate pestitsiidide kasutamist ja riski 50% aastaks 2030.
Õhusaaste tase kogu Euroopas ei ole endiselt ohutu, eriti laste jaoks Täna avaldatud Euroopa Keskkonnaameti (EEA) õhukvaliteedi hinnangute kohaselt tuleb teha rohkem laste ja noorukite tervise kaitsmiseks õhusaaste kahjulike mõjude eest. Õhusaaste põhjustab Euroopas alla 18-aastaste seas üle 1200 enneaegse surmajuhtumi aastas ning suurendab oluliselt haigusriski hilisemas elus. Hoolimata olukorra paranemisest viimastel aastatel püsib peamiste õhusaasteainete tase paljudes Euroopa riikides, eriti Kesk- ja Ida-Euroopa riikides ning Itaalias endiselt kõrgemana kui Maailma Terviseorganisatsiooni tervisepõhistes suunistes.
Pange kaamerad valmis! Algab EEA fotovõistlus ZeroWaste PIX 2023 Sel aastal kutsume innukaid fotograafe kogu Euroopas üles jäädvustama häid – kestlikke – ja ka mitte nii häid – ebakestlikke – tootmis- ja tarbimismudeleid, harjumusi ja käitumistavasid meie igapäevaelus. Tänavune Euroopa Keskkonnaameti (EEA) fotovõistlus „ZeroWaste PIX“, mis algas täna, kutsub meid kõiki üles mõtlema, mida tähendab nüüdisaegne elustiil.
Kuidas muuta tekstiilitarbimine ja -tootmine kestlikumaks? Inimesed on üha teadlikumad mõjust, mida meie tarbimine avaldab loodusele ja kliimale. Üks peamisi tarbimiskategooriaid on rõivad ja muud tekstiiltooted. Vestlesime Euroopa Keskkonnaameti (EEA) ringmajanduse, tarbimise ja tootmise eksperdi Lars Mortenseniga, kes on tegelenud tekstiili ja nende keskkonnamõju hindamisega.
Kindel suund ja pühendumus Euroopa kestlikkusele Aasta 1972: mäletan, et jalutasin koos isaga koju Antwerpeni raamatumessilt ja olime ostnud palju raamatuid. Kolm neist raamatutest on siiani minuga: ohustatud liikide raamat, maailma atlas „Times Atlas of the World“ ja raamat majanduskasvu piirangutest „Limits to Growth“. Aastate jooksul ärgitas isa lakkamatult minu teadmistejanu, mis oli suunatud loodusele, kui meie lähiümbrusest palju suuremale maailmale, ja sellist liiki teadusele, mis avas kriitilisi arutelusid ühiskonna tuleviku üle.
Kuidas vähendada kuumuse tervisemõju? Peaaegu kõik kuumusega seotud surmajuhtumid Euroopas on ennetatavad. Kliimaohtude seire koos kuumalaineaegse tervise tegevuskavade ning muude kohalike meetmetega aitaksid vähendada kuumuse tervisemõju.
Kuidas mõjutavad kliimamuutused minu tervist ja heaolu? Muutuvad kliimatingimused, eelkõige kõrgem õhutemperatuur ja kuumalained, on mitmeti ohtlikud inimeste tervisele ja heaolule Euroopas.
Kliimamuutustest tingitud kuumalained ja nakkushaiguste levik suurendab eurooplaste jaoks terviseohte Tänavused enneolematud kuumalained on suurim otsene kliimaga seotud terviseoht Euroopa elanikele. Kuumalained on juba põhjustanud palju surmajuhtumeid ja haigestumist. Probleem süveneb veelgi, kui ei võeta kliimamuutustega kohanemise ja nende leevendamise meetmeid. Euroopa Keskkonnaameti (EEA) täna avaldatud aruande kohaselt on kõige haavatavamaid ühiskonnarühmi võimalik paremini kaitsta kuuma ilma tegevuskavade, linnaruumi haljastamise, paremate projekteerimislahenduste ja tööaja kohandamisega.
Linnad võivad pakkuda taastuvenergiat tootvatele tarbijatele uusi võimalusi Euroopa Keskkonnaameti (EEA) täna avaldatud ülevaate kohaselt pakuvad Euroopa linnakeskused kodanikele võimalusi toota taastuvenergiat tootvate tarbijatena. Linnadel võib olla oluline roll Euroopa üleminekul vähese CO2-heitega tulevikule. Linnades tootva tarbimise toetamine võib aidata seda protsessi kiirendada.
Õhusaastest tingitud enneaegsed surmajuhtumid vähenevad ELis jätkuvalt, kuid on vaja tõhustada tegevust mürgivaba keskkonna saavutamiseks Euroopa õhukvaliteet paraneb jätkuvalt ning väheneb inimeste arv, kes surevad enneaegselt või haigestuvad õhusaaste tõttu. Täna avaldatud Euroopa Keskkonnaameti (EEA) analüüsi kohaselt on õhusaaste Euroopas siiski suurim keskkonnaga seotud terviserisk ning Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) tervisesuuniste täitmiseks on vaja ambitsioonikamaid meetmeid.
Nullsaaste: 2030. aasta eesmärgid on saavutatavad, kuid vajavad jõulisemaid meetmeid Täna avaldab Euroopa Komisjon oma esimese nullsaaste seire ja väljavaate aruande, mis kirjeldab, kuidas saavutada puhtamat õhku, vett ja pinnast. Komisjoni aruanne koos Euroopa Keskkonnaameti seirehinnanguga näitab, et ELi poliitika on aidanud vähendada õhu- ja pestitsiidisaastet. Samas püsivad probleemid muudes valdkondades, näiteks kahjulik müra, toitainereostus ja olmejäätmete teke. Tulemused näitavad, et üldiselt on vaja palju jõulisemaid meetmeid, et EL saavutaks 2030. aasta nullsaaste eesmärgid, võttes vastu uusi saastevastaseid õigusakte ja rakendades paremini olemasolevaid.
EL ei saavuta tõenäoliselt 2030. aastaks müra vähendamise eesmärki Euroopa Liidus (EL) häirib transpordimüra pikaajaliselt ligikaudu 18 miljonit inimest. Euroopa Komisjoni nullsaaste meetmega püütakse 2030. aastaks vähendada transpordimürast krooniliselt häiritud inimeste arvu 30% võrra võrreldes 2017. aasta tasemega. Euroopa Keskkonnaameti (EEA) täna avaldatud hinnangu kohaselt on selle eesmärgi saavutamine ilma eeskirjade või õigusaktide täiendavate muudatusteta ebatõenäoline peamiselt seetõttu, et on keeruline vähendada maanteetranspordist tuleneva müraga kokku puutuvate inimeste suurt arvu.