Nullsaaste: suur osa Euroopa suplusveekogudest vastab kõrgeimatele kvaliteedistandarditele

Täna avaldatud iga-aastane suplusvee aruanne näitab, et 2021. aastal vastas peaaegu 85 % Euroopa supluskohtadest Euroopa Liidu kõige rangematele veekvaliteedi standarditele, saades hindeks „väga hea“. Hinnangus antakse hea ülevaade sellest, kus on tänavu suvel parimad supluskohad kogu Euroopas. Hinnang, mille koostas Euroopa Keskkonnaamet koostöös Euroopa Komisjoniga, põhineb 21 859 supluskoha seirel üle kogu Euroopa. Lisaks ELi liikmesriikidele toimus seire 2021. aastal Šveitsis ja Albaanias.

Keskkonna, ookeanide ja kalanduse volinik Virginijus Sinkevičius ütles: „See aruanne on hea uudis neile, kes broneerivad suvepuhkust Euroopa kaunites supluskohtades. Olenemata sellest, kas reisisihiks on Kreeka mererand, Ungari järv või Prantsusmaa jõgi, võime olla kindlad, et valdav osa suplusveest on väga hea kvaliteediga. See on kasulik keskkonnale, meie tervisele ja Euroopa turismitööstusele, mis taastub pandeemiast. Oleme pühendunud nende standardite säilitamisele ning veekogude seisundi parandamisele, et saavutada nullsaaste eesmärk.“

Euroopa Keskkonnaameti tegevdirektor Hans Bruyninckx lisas: „Tänavused tulemused näitavad, et üle 40 aasta kestnud ELi meetmed suplusvee kvaliteedi parandamiseks kogu Euroopas on toonud kasu nii meie tervisele kui ka keskkonnale. ELi nullsaaste tegevuskava ja ELi suplusvee direktiivi läbivaatamine tugevdavad veelgi meie pühendumust vältida ja vähendada saastet järgmistel aastakümnetel.“

Aruande peamised järeldused

Aruandest nähtub, et vesi rannikul asuvates randades, mis moodustavad kaks kolmandikku kõigist supluskohtadest, on üldiselt parema kvaliteediga kui siseveekogudes. 2021. aastal oli 88 % ELi rannikualade supelrandadest suurepärase veekvaliteediga, samas kui siseveekogude supelrandades oli see tulemus 78,2 %. Alates suplusvee direktiivi vastuvõtmisest 2006. aastal on väga hea veekvaliteediga randade osakaal kasvanud ning on viimastel aastatel olnud rannikualadel ligikaudu 88 % ja siseveekogudel 78 %.

Aruandes leitakse, et 2021. aastal täideti veekvaliteedi miinimumstandardid 95,2 % supluskohtadest. Austrias, Maltal, Horvaatias, Kreekas, Küprosel, Taanis ja Saksamaal vastab 90 % või enam suplusveest „väga heale“ kvaliteedistandardile.

Halva veekvaliteediga randade osakaal on alates 2013. aastast vähenenud. 2021. aastal moodustasid halva kvaliteediga suplusveed 1,5 % kõigist ELi supluskohtadest võrreldes 2 %-ga 2013. aastal. Halb veekvaliteet on sageli tingitud lühiajalisest reostusest. Aruandes rõhutatakse, et saasteallikate parem hindamine ja veevarude integreeritud majandamine võivad aidata vee kvaliteeti parandada.

Koos tänavuse suplusvee aruandega on Euroopa Keskkonnaamet avaldanud ka ajakohastatud interaktiivse kaardi, millel on näha iga supluskoha seisukord. Samuti on kättesaadavad ajakohastatud riigipõhised aruanded ning täiendav teave direktiivide rakendamise kohta liikmesriikides.

Taust

Euroopa suplusvee kvaliteet on viimastel aastakümnetel oluliselt paranenud tänu süstemaatilisele seirele ja majandamisele, mis on kehtestatud ELi suplusvee direktiiviga ja muude ELi keskkonnaalaste õigusaktidega, sealhulgas asulareovee puhastamise direktiiviga.

Suplusvett käsitlevas ELi õigusaktis on sätestatud suplusvee kvaliteedi hinded „väga hea“, „hea“, „piisav“ ja „halb“ sõltuvalt kindlakstehtud väljaheitepisikute sisaldusest. Kui vesi on saanud kvaliteedihinde „halb“, peaksid liikmesriigid võtma teatavaid meetmeid (näiteks keelama suplemise või teavitama üldsust, et suplemine ei ole soovitav) ning asjakohaseid parandusmeetmeid.

Nende eeskirjade tulemusena on märgatavalt vähenenud puhastamata või osaliselt puhastatud asula- ja tööstusreovee sattumine suplusvette. Seetõttu on võimalik ujuda paljudes linnades asuvates supluskohtades, mis olid varem tugevalt saastunud.

Euroopa Komisjon vaatab praegu läbi suplusvee direktiivi. Läbivaatamise käigus hinnatakse, kas kehtivad eeskirjad täidavad endiselt eesmärki kaitsta rahvatervist ja parandada vee kvaliteeti või kas olemasolevat raamistikku on vaja parandada, käsitledes eelkõige uusi parameetreid.

Kõik ELi liikmesriigid ning Albaania ja Šveits seiravad oma supluskohti vastavalt ELi suplusvee direktiivi sätetele.

Suplusvee direktiivi rakendamist toetab ulatuslik ELi veealaste õigusaktide raamistik, sealhulgas veepoliitika raamdirektiiv, keskkonnakvaliteedi standardite direktiiv, põhjavee direktiiv, merestrateegia raamdirektiiv ja asulareovee puhastamise direktiiv.

Lisateave

2021. aasta hinnang suplusvee kvaliteedi kohta, sealhulgas riikide teabelehed ja interaktiivne kaart

Suplusvee kvaliteeti käsitlevad ELi eeskirjad

Suplusvee direktiivi läbivaatamine

Euroopa Keskkonnaameti pressibüroo:

Constant Brand, constant.brand@eea.europa.eu

Tel: +45 2174 1872

Antti Kaartinen, antti.kaartinen@eea.europa.eu

Tel: +45 2336 1381